Minu lugu räägib sellest, miks ma otsustasin sotsiaaltöösse sukelduda ja seda õppima minna, millised on olnud teekonnal minu kogemused ja motivatsioon ja kuidas on minust kujunenud sotsiaalvaldkonna koolitaja ja ettevõtja.

Keskkoolis arvasin mingil ajal, et ma ei lõpetagi kooli. Olin see teismeline, kellele meeldis reegleid rikkuda, sõbrad olid esikohal ja kool teisejärguline. Mõtlesin vahepeal, et võtan koolist paberid välja ja lähen täiskasvanute gümnaasiumi ning kordan kümnendat klassi. Kuid siis tuletas põhikooli klassijuhataja mulle meelde, et minus on tohutu potentsiaal ja ta usub minusse. Tema sõnad jäävad mulle alatiseks meelde, sest see oli moment, kui otsustasin end kokku võtta.

Milline on minu tulevik? Kas ma tahan tegeleda inimestega?

Pärast keskkooli otsustasin minna lapsehoidjaks õppima, sest ühe aastaga haridus omandada tundus tol ajal ahvatlev. Õppides mõistsin, et mind huvitavad inimestega seotud protsessid, inimeste heaolu ja see on suund, kuhu tahan liikuda. Aastal 2012 otsustasin minna edasi õppima hooldustööd, sest minu vanavanaema sattus hooldushaiglasse ning teda vaatamas käies mõistsin, kui tähtis on, et meid abistaksid elutee lõpus empaatilised ja pädevad spetsialistid. See oli ka aeg, kui avastasin endas huvi sotsiaaltöö vastu, sest me kõik ju soovime, et meid ümbritseks maailm, kus on palju hoolimist ja üksteise abistamist.
 

Tartu tervishoiu kõrgkoolis hooldustööd õppides sain aru, et minus on ülitugev tung muuta maailma. Selleks on oluline olla oma ala spetsialist ja omandada kõrgharidus, mistõttu läksin Tallinna ülikooli sotsiaaltööd õppima. Magistrikraadi sain Tartu ülikoolis ja see on toonud mind nüüd siia teile seda lugu rääkima.

Kas sotsiaalvaldkonnas saab teha karjääri?

Alustasin sotsiaalvaldkonnas tööd 2012. aastal. Esimesed kolm aastat töötasin erihoolekandes tegevusjuhendajana nii Viljandis kui ka Tartusse kolimise järel. Pärast kõrghariduse omandamist sain võimaluse töötada sotsiaaltöötajana rehabilitatsioonimeeskonnas. Oma karjääri alguseks sotsiaalvaldkonnas aga pean 1. jaanuari 2016, kui alustasin tööd sotsiaalkindlustusametis juhtumikorraldajana. Sellel ametikohal sain ennast pidevalt täiendada ja kogesin ka uusi proovile panevaid olukordi. Sotsiaalkindlustusametis töötamise kaheksa aasta jooksul oli mul au juhtida erinevaid meeskondi ning arendada uusi teenuseid, alustades rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenustest ning lõpetades ohvriabi, vaimse tervise nõustamise ja kriisitööga.
 

Viimased neli aastat töötasin kriisist-kriisi. Koroonakriisi ajal abistasin hoolekandeasutuste töötajaid, et ennetada ja vältida läbipõlemist. Seejärel tabas meid Ukraina sõda. Oli vaja kokku panna kriisimeeskond ja hakata seda juhtima, et Lõuna-Eestisse saabunud sõjapõgenikud ei jääks peavarjuta ja saaksid abi.
 

Usutavasti näitab minu lugu, et sotsiaalvaldkonnas saab karjääri teha, kui haarad initsiatiivi, teed tööd innukalt ja näed, kus on vaja muutusi ning võtad need südameasjaks. Minu töös on olnud ka palju raskeid hetki, kuid nendest on aidanud üle saada inimesed minu ümber, kes teevad oma tööd samuti südamega, ning pidev enesearendamine, et inimesi veelgi paremini toetada. Kriisi aeg on pakkunud ka palju õppimiskohti. Kindlasti on üha olulisemaks muutunud õlatunne, valdkondade ja spetsialistide koostöö ning poliitikakujundajatele teavitamine olulistest muutustevajadustest ehk põhimõte „kus viga näed laita, seal tule ja aita!“.

Koolitajaks ja ettevõtjaks kujunemise teekond

Esimese koolitamisvõimaluse sain 2015. aastal, kui otsiti meeskonnatöö koolitajat tegevusjuhendajatele ja samal ajal hakkasin hooldustöötajatele õpetama juhtumikorraldust Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Olen nii tegevusjuhendajaid, hooldustöötajaid kui ka teisi sotsiaalvaldkonna töötajaid aktiivselt koolitanud juba enam kui kaheksa aastat. Olen mõelnud, et ühel ilusal päeval võiks see olla minu põhitöö, sest olles juhtinud erinevaid meeskondi ja teenuseid, olen saanud tagasisidet, et minu tegemised on edukad, efektiivsed ning toetuvad koostööle.
 

Suvi 2023 oli minu jaoks oluline: töökorralduslikud muudatused sotsiaalkindlustusametis viisid mind otsuseni, et pärast kriisist kriisi töötamist on vaja aeg maha võtta, keskenduda perekonnale, avastada maailma ja teha iseendaga tööd, et seada tulevikusihid. Käisin töönõustaja juures ja läbisin mitu coaching’u-sessiooni, mille tulemusena mõistsin, et nüüd ongi aeg täita unistus – asutada oma koolitusettevõte.
 

Töötukassa toel läbisin ettevõtluskoolituse ja täiskasvanute koolitaja väljaõppe ning seadsin sihi, et 1. veebruariks 2024 on mul oma ettevõte. Nüüd saan öelda, et ettevõte OÜ WonderTeam on asutatud ja juba ootavad ka esimesed koolitused.
 

Olen mõistnud, et minu kogemused sotsiaaltöö teekonnal on väga väärtuslikud ja seadsin eesmärgi parandada Eesti hoolekandeteenuste kvaliteeti sotsiaalvaldkonna spetsialistide koolitamise kaudu. Täpselt sellega minu koolitusettevõte tegelebki.
 

Unistan, et ühel päeval abistavad sotsiaalvaldkonnas meid inimesed, kes teevad tööd südamega ning sotsiaal- ja hoolekandevaldkond ei pea enam kannatama tööjõukriisi pärast ning seda tööd väärtustatakse.
 

Loodan, et minu lugu ja teekond inspireerib inimesi, kes on suurelt unistanud, kuid pole unistuse täitumiseks veel samme astunud. Kui sul on selge visioon, siis miks oodata. Ei ole alustamiseks paremat päeva kui täna.

Read more at OÜ WonderTeam

Euroopa riikide vaimse tervise spetsialistide vahetusprogramm soodustab kogemuste jagamist ja koostööd. Kahenädalane kava Barcelonas hõlmas õppevisiite, seminare ja töövarjutamist ning tutvumist vaimse tervise teenustega.

Minu teekond vaimse tervise spetsialistide vahetusprogrammi algas, kui Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni kaudu tuli postkasti kiri MTÜ-lt Eesti Vaimse Tervise Ühing, kus tutvustati programmi „EU-Promens“. Haarasin võimalusest ja esitasin taotluse, mis õnneks sai ka positiivse vastuse. Nii ootaski mind oktoobri alguses kahenädalane programm Barcelonas.

Euroopa riikide vaimse tervise spetsialistide vahetusprogramm soodustab kogemuste jagamist ja koostööd. Kava hõlmas õppevisiite, seminare ja töövarjutamist ning tutvumist vaimse tervise teenustega eri sihtgruppidele: lapseootel naised, noorukid, õigusrikkujad, kinnipeetavad vanglas, puuetega inimesed, kodutud, vägivalla ohvrid, pagulased jt. Euroopa Liidu rahastatavat vahetusprogrammi korraldas „EU-Promensi“ meeskonnaga koostöös Barcelonas tegutsev organisatsioon Sant Joan de Déu Foundation (FSJD).

Programm täitis igati oma eesmärki. Arendasime valdkondadeülest koostööd, jagasime kogemusi ja saime teada, millised on vaimse tervise toetamise võimalused mujal Euroopas. Programmis osalesid Euroopa 14 riigi spetsialistid. Kasutasin juhust ja arutasin igaühega valdkonna keerulisi küsimusi ning arenguvõimalusi. Taipasin, et Euroopa riikides on palju ühiseid muresid ja on ka sarnaseid kogemusi.

Vaimse tervise teenused Kataloonias

Hispaania autonoomses piirkonnas Kataloonias on kokku lepitud, et peamine eesmärk vaimse tervise valdkonnas on vähendada pikaajalise psühhiaatrilise ravi voodikohti ja suunata inimesi pärast kaks kuud kestvat akuutravi tugikodudesse või toetatud elamisse. Vaimse tervise teenuseid osutavad Kataloonias tugikodud, intellektipuudega inimestele mõeldud kodud, vaimse tervise keskused, sotsiaalklubid, intensiivkoduhooldus, rehabilitatsiooni-kogukonnakeskused ning taastusravi- ja tööharjutuskeskused. Lisaks on eraldi programmid kodututele ja põgenikele ning palju tegeletakse inimestega ka individuaalse plaani alusel.

Uute vaimse tervise teenuste arendamiseks on kaks võimalust: valitsus teeb ettepaneku alustada uue teenusega või mõni vaimse tervise valdkonnas tegutsev organisatsioon näeb selleks vajadust, algatab ise prooviprogrammi ja pärast esmaseid tulemusi tõestab valitsusele teenuse vajalikkust. Nõrgaks kohaks peavad kohalikud asjatundjad infosüsteemide arendusi, info liikumist sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu vahel ning seda, et spetsialistid töötavad mitmel kohal.

Erialadevaheline meeskond

Kõiki teenuseid ja programme, millega mul õnnestus tutvuda, osutab või korraldab tugev eri valdkondade spetsialistidest koosnev meeskond. Sinna kuuluvad psühholoogid, sotsiaaltöötajad, vaimse tervise õed, sotsiaalse lõimimise koordinaatorid (ingl social integrator) ja sotsiaalpedagoogid. Lisaks oli igas meeskonnas üks-kaks psühhiaatrit, mis oli mulle üllatus, sest Eestis on vaimse tervise valdkonnas pigem psühhiaatrite kriis. Põhimeeskonnale on toeks ka kriisimeeskonnad, kes tegelevad akuutkriisiga, kui inimene pole nõus näiteks haiglaravile minema.

Minul õnnestus teha kodukülastusi ühe sellise meeskonnaga, kes ägedate psühhiaatriliste kriiside korral pakub kodust psühhiaatrilist ravi alternatiivina haiglaravile. Kodukülastusi tehakse kahekesi või kolmekesi: vaimse tervise õde, psühholoog, psühhiaater.

Kogukonna ja pere tugi

Paljud vaimse tervise teenused Kataloonias on üles ehitatud põhimõttel, et kogukonna tugi on ravi oluline osa. Vaimse tervise keskused asuvad kogukonna keskel ja kõik teenused on kättesaadavad ühest kohast. Näiteks lastehaigla kandev idee on ravi kogukonnas. See tähendab, et hoones on olemas kool, köök, elutuba jm eluks vajalik. 

Pere ja lähedased kaasatakse kohe ravi alguses teenuste osutamise juurde. Ka kodukülastusel on pereliikmed väga oodatud spetsialistidega kohtuma. Eestist saab tuua paralleeli avatud dialoogi metoodikaga, mis lähtub samast põhimõttest.

Hea näide on ka Barcelona kodutute sotsiaalmajutuse teenus, kus rõhuasetus on sidemete loomisel kogukonnaga. Teenus on ajutine, seega toetatakse inimest vaimse tervise, füüsilise tervise, suhete, majandusliku toimetuleku, töö, kultuuri valdkonnas ja juriidilistes küsimustes. Kogukonnaga aitavad kontakti luua ja hoida ka sotsiaalse duširuumi ning pesumaja teenus, mis on mõeldud kõigile soovijatele. 

Kuid on ka piirangud: see on avatud kaks tundi korraga ja kolm päeva nädalas ning lapsed saavad teenust kasutada ainult koos saatjaga. Huvitav oli, et ruumis olid olemas kõik vahendid (seep, žilett, rätik) ning sisenedes sai ära anda musta pesu ning saada vastu puhta pesu. Teenuse osutajal on ka oma rõivapood ja puhtaid riideid jagatakse talongide alusel, lähtudes inimese vajadusest.

Mis on meil hästi ja kus on arenguruumi?

Tutvustasin võõrustajatele ka Eestis osutatavaid teenuseid. Üks hea kogemus, mis väärib esiletõstmist, on kogemusnõustajate rakendamine vaimse tervise valdkonnas. Kogemusnõustajaid peetakse Eestis väärtuslikeks spetsialistideks: neile on eraldi koolitus, kogemusnõustaja kutse, tegutseb kogemusnõustajate koda. Kataloonias on kogemusnõustamise süsteem pigem algeline, tööd tehakse vabatahtlikkuse alusel ja kogemusnõustajat kui spetsialisti ei hinnata.

Kindlasti aga peame mõtlema mobiilsete teenuste arendamisele. Eestis on mobiilsed meeskonnad pigem haruldus, eelistatakse toetamist teenuseosutaja juures ja kodukülastuste võimalused puuduvad. Seevastu Kataloonias on mobiilsed meeskonnad peaaegu igal teenusel ja suurem tähelepanu ongi inimese toetamisel kodus.

Vaja oleks leida ka jätkusuutlik lahendus, kuidas pakkuda programme eri sihtgruppidele. Eestis oleme harjunud osalema projektides, mille toel algatame uusi teenuseid. Kui aga projektirahastus lõpeb, siis teenus lõpetatakse ja edasi ei juhtu midagi. Kataloonias seevastu on palju riikliku rahastusega programme kõikvõimalikele sihtrühmadele, millest saavad alguse uued teenused. Kui programm koos rahastusega lõpeb, küsitakse valitsuselt lisaraha. Enamasti raha ka leitakse ja tagatakse teenuse jätkumine.

Küprose kliiniline psühholoog jagas üht olulist mõtet. Aju funktsioneerimiseks on kaks peamist emotsionaalset vajadust: tunda oma tegevusest rõõmu ja pälvida tähelepanu või tunnustust. Kui lahendada need kaks peamist vajadust, vähenevad vaimse tervise ja sõltuvusprobleemid.

Huvitavaid fakte Katalooniast

• Vanemaealistele intellektipuudega inimestele on eraldi kodud, neid ei suunata üldhooldusteenusele.
• Ravikindlustus on tagatud kõigile, mis tähendab, et ravi on tasuta.
• Kodutute toetamiseks käiakse meeskonnaga tänavatel (arst, vaimse tervise õde, sotsiaalse lõimimise koordinaator), algatatakse vestlus ja proovitakse inimene teenusele saada.
• Vaimse tervise teenuseosutajate meeskondades töötavad ka analüütikud, kes teevad uuringuid ja aitavad kinnitada teenuste vajadust, tõenduspõhisust ning mõelda jätkusuutlikkusele.
• Teenuste tähtis osa on rollimäng päriselu olukordade alusel, mille kaudu õpetatakse inimestele uusi oskusi (nt mida teha, kui keegi küsib sinult raha või nõuab sotsiaalmeediaparoole).
• Ühismajutusega teenustel on kaks peamist põhimõtet: sooneutraalsus ja -tundlikkus ning jaotus vanuse järgi.
• Vaimse tervise probleemidega tegelemisel on oluline loovteraapia: muusitseeritakse, tehakse kunsti-, teatri-, foto- ning tehisintellekti ja muid digiprojekte.
• Spetsialistid saavad tuge regulaarsel töönõustamisel ning saavad kolleegidega oma tundeid jagada. 

Read more at OÜ WonderTeam

Klassikaline juhtimisraamat, mis toob välja universaalsed juhi oskused: konfronteerumine, aktiivne kuulamine ja kaotajateta probleemilahendamine.

Juhil on suur vastutus, ta võib nii grupi luua kui ka lammutada. Juhi esmane funktsioon on soodustada probleemide lahendamist.

Millal saadab juhti ebaõnnestumine? Siis, kui nad ei oska luua võrdseid koostööle rajatud suhteid.

Grupiliikmed aktsepteerivad uusi ideid ja töömeetodeid kergemini, kui neil lastakse kaasa rääkida muutuste kujundamisel, sest inimesed kulutavad tihtipeale eneregiat teiste heaks vaid siis, kui nad tunnevad, et kasu on vastastikune.

Frederick Herzberg on välja toonud nii vajaduste rahuldamise tõkked kui ka vajaduste rahuldamisele kaasaaitajad

Tõkked: viletsad suhted juhiga ja kaaslastega, ebapiisav juhendamine, kehv ettevõtte poliitika, halvad töötingimused, töötaja isikliku elu mured.

Kaasaaitajad: saavutus, tunnustus, töö ise, vastutus ja edasiminek.

Inimeste vajadustega arvestamine on oluline nii isiklikus kui ka tööelus. Kui inimeste vajadused on rahuldamata, siis suheldakse vähem, mossitatakse, välditakse, puudutakse, ärritutakse kergemini, naeratatakse vähem, unistatakse, nähakse välja masendunud ning ollakse sarkastilised.

Juhina on oluline märgata, mida inimesed vajavad probleemi korral. Kui teisel inimesel on mure, siis tuleb võtta kasutusele kuulamisoskused. Kui juhil endal on mure, siis peab kasutama enesekehtestamisoskusi. Aktiivne kuulamine on võti, sest mõneminutiline kuulamine võib imesid teha, inimeste tunded tulevad ilmsiks ning siis algab probleemilahendamine.

Juhtimise juurde käivad paratamatult koosolekud. On kahte tüüpi koosolekuid: teavitamiskoosolekud ning probleemilahendamise koosolekud. Koosolekute edukust aitavad määratleda sagedus, kestus (max 2 tundi), prioriteedid, koht, füüsiline korraldus, protokollimine, sõnavõtu reeglid, grupiliikmete kohustused, otsustamisreeglid, konfidentsiaalsus ning mis saab edasi küsimus.

Konfliktide lahendamine

Konflikte tuleb ette ka kõige paremas meeskonnas, mida juhib edukas juht. Konflikte ei tasu kunagi vältida vaid pigem avatult vastu võtta ning asuda lahendama. Konfliktide vältimine toob endaga kaasa pahameele kuhjumise, tunnete väljavalamise teiste inimeste peale ning virisemise ja klatšimise. Kõige parem viis konflikte lahendada on kasutada selleks kaotajateta konflikti lahendamise meetodit, mis hõlmab inimeste/osapoolte vajaduste mõistmist, mina-teateid (mitte hinnanguid ega süüdistamist), aktiivset kuulamist ja mõistmist, mis viib lõpuks sügavama probleemi koorumise ja lahenduseni. Eesmärk on jõuda lahenduseni, mis sobib kõigile nii, et keegi ei tunne ennast kaotajana. Tulemuseks on motivatsioon, soojemad suhted ja kiiremad ning kvaliteetsemad otsused.

Konfliktide lahendamine koosneb kuuest etapist: probleemi sõnastamine, võimalike lahendusvariantide kaardistamine, lahenduste hindamine, otsustamine, lahenduse elluviimine ning lõpplahenduse hindamine.

Hea juhi meeskonda iseloomustavad nii head inimsuhted, kui ka tulemuslik töö. Hea juht peab mõistma enda vastas oleva inimese sõnumi tähendust, pannes end mõttes tema olukorda, mis võimaldab näha olukorda läbi tema silmade ja reaalsuse.

Read more at OÜ WonderTeam

Õpimotivatsiooni toetamine on õpetaja üks ülesannetest

Täiskasvanuhariduses keskendubki motivatsiooni uurimine küsimusele, mis paneb täiskasvanu õppima ja jätkama haridusteed pere, töö ning muude kohustuste kõrvalt. Oma suure või väikese motivatsiooni tegureid teab ainult õppija ise, kuid õppejõul on võimalik seda küsida ja analüüsida ning vastuste põhjal kohandada õpiprotsessi ja -meetodeid, et õppija oleks motiveeritum õppetöös osalema. Näiteks kui täiskasvanud õppijat motiveerivad toetavad kursusekaaslased, siis võib rohkem teha grupitöid. Kui õppija jaoks on oluline sobiv õpikeskkond, siis saab kohandada klassiruumi.

“Suure või väikese motivatsiooni tegureid teab ainult õppija ise, kuid õppejõul on võimalik seda küsida ja analüüsida ning vastuste põhjal kohandada õpiprotsessi ja -meetodeid, et õppija oleks motiveeritum õppetöös osalema.”

Oma magistritöös uurisingi täiskasvanud õppijate õpimotivatsiooni ja seda, kuidas õpetamisprotsessi muudatused seda mõjutavad. Soovisin teada saada, mis täiskasvanud õppijate arvates iseloomustab motiveerivat õppeprotsessi; milline on hooldustöötaja õppekaval õppijate motivatsioon kursuse alguses ning milline on õppijate ootustest lähtuva sekkumise mõju nende õpimotivatsioonile.

Lähtusin Pintrichi ja Garcia (1994) eneseregulatsiooniteooriast, kus on välja toodud motivatsiooni elemendid, mis mõjutavad õpiprotsesse klassiruumis. Need on eesmärgi seadmine, edu- või ebaõnnestumisootus, enesetõhusus, kontrollitud uskumused, ülesande väärtustamine ja emotsionaalsed reaktsioonid.

Uuring

Korraldasin uuringu Tartu tervishoiu kõrgkooli hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekava õppijate hulgas. Uuring koosnes kahest osast. Kõigepealt tegin eeluuringu selle kohta, millised on õppijate arvates motiveeriva õppeprotsessi tegurid ja siia kaasasin mõlemal õppekaval õppijad. Põhiuuringus hindasin, kuidas mõjutas õpimotivatsiooni selle toetamiseks rakendatud tegevus. Põhiuuringus osalesid hooldustöötajaks õppijad.

Eeluuringuks kasutasin küsimustikku, mille avatud vastuseid analüüsisin kvalitatiivse temaatilise sisuanalüüsi meetodil. Põhiuuringu andmete kogumiseks kasutasin MSLQ-küsimustiku (Pintrichi jt 1991) motivatsiooniskaalat, andmete analüüsimiseks kirjeldavat statistikat ning võrdlusanalüüse.

Õppijate arvamus

Uuringus osalejate kõige levinum põhjus hooldustöötaja või tegevusjuhendaja õppekavale astumisel oli soov ennast arendada ja täiendada ning nõnda teha elus uusi ja paremaid valikuid. Oli ka neid, kes tahtsid teha elus koguni kannapööre ja vahetada senist ametit. Teise levinud põhjusena toodi välja isiklik kokkupuude sotsiaalvaldkonnaga, näiteks erivajadusega lapse hooldamine, eaka vanema eest hoolitsemine vm.

“Oluliseks peeti ka erinevate õppemeetodite kombineerimist, et õppetöö oleks huvitav ja mitmekesine.”

Kõige rohkem aga tahtsin välja selgitada, mis suurendab õppijate arvates nende õpimotivatsiooni. Vastuseks sellele küsimusele toodi välja, et motivatsiooni suurendavad pigem välised tegurid, nagu stabiilne tulevik, võimalus saada hea ja sobiv töö ning soov olla kvalifitseeritud töötaja. Õppetöö korraldusega seotud motiveerivate teguritena nimetati paindlikku tunniplaani, lühemaid õppepäevi, võimalust osaleda õppetöös ka veebi vahendusel, stipendiumeid ning seda, et õppekavas on rohkem praktikat ja väljasõite ning vähem kodutöid. Eelistatud õppemeetodeist toodi esile praktilisi juhtumiarutelusid, väljasõite asutustesse, aga ka loenguid koolis, rühmatöid ja rollimänge. Oluliseks peeti ka erinevate õppemeetodite kombineerimist, et õppetöö oleks huvitav ja mitmekesine.

Eeluuringu tulemustest lähtudes uuendasin õppejõuna ühe kursuse ainekava. Meetodite valikul arvestasin õppijate eelistusi, mis selgusid eeluuringust (õuesõpe, rohkem grupitöid ja juhtumiarutelusid, väljasõidud asutustesse, kontakttunnid). Mul oli paralleelselt kaks õppegruppi, ühega jätkasin tavapäraselt ja teises rakendasin uuendatud ainekava ning sekkumisi.

Ainekava ülesehituse mõju motivatsioonile

Mõõtsin Pintrichi MSLQ-küsimustiku motivatsiooniskaala alusel mõlema õppegrupi motivatsiooni kursuse alguses ja lõpus. Mõlema grupi eeltestimise tulemused näitasid, et õppijad on motiveeritud ja valmis õppeprotsessis osalema, motivatsioonitegurites ei olnud õppegruppidel statistiliselt olulist erinevust.

“Kaasavamad ja praktilisemad meetodid panid õpisisu rohkem väärtustama.”

Järeltestimise tulemused (kursuse lõpus) näitasid, et katsegrupil oli statistiliselt oluline erinevus selles, kuivõrd väärtustati õpisisu. See näitab õppija hinnangut sooritatavale ülesandele: kas ülesanne on tema jaoks oluline ja kasulik. Parem tulemus õpisisu väärtustamise teguri korral näitab, et õppija on kaasatud õpiprotsessi (Pintrich jt 1991). Kaasavamad ja praktilisemad meetodid panid õpisisu rohkem väärtustama. Sisemist motivatsiooni saab suurendada õppijat kaasates, näiteks lubades valida sobiv õppemeetod, iseseisva töö teema või kutsudes õpikeskkonda kujundama.

Järeldused

Olen töötanud Tartu tervishoiu kõrgkoolis sotsiaalvaldkonna õppejõuna aastast 2016. Magistritöö kirjutamiseks saingi inspiratsiooni oma kogemusest hooldustöötajate ja tegevusjuhendajate õpetamisel ning soovist pakkuda kaasavamat ja praktilisemat õpet, et õppijad sooviksid kooli tulla rõõmuga.

Oma töökogemuse põhjal õppejõuna olin kujundanud arvamuse, et hooldustöötaja õppekavale tullakse õppima pigem välise motivatsiooni ajel ja et saada hooldustöötaja kvalifikatsioon. Sotsiaalhoolekande seaduski (2015) sätestab, et hooldustöötajal peab olema läbitud kutseõppe tasemeõppe õppekava, täienduskoolituse õppekava või omandatud hooldustöötaja kutse. Kui magistriuuringuga lõpule jõudsin, pidin aga oma esialgse arvamuse kõrvale jätma: uuring näitas, et õppima asutakse hoopis sisemise motivatsiooni ajel, kui soovitakse ennast arendada või on isiklik kokkupuude sotsiaalvaldkonnaga.

“Julgustan kõiki sotsiaalvaldkonna koolitajaid uurima täiskasvanud õppijate õpimotivatsiooni ja sellest lähtudes planeerima kaasavamaid ning praktilisemaid õppemeetodeid.”

Uuringust selgus, et täiskasvanud eelistavad traditsioonilisele õpetamisele, kus ülekaalus on loengud ja kirjalikud kodutööd, pigem kaasavaid meetodeid. Õpimotivatsiooni toetamisel on oluline paindlik õppekorraldus, õppejõu pädevus ja õpikeskkond. Kaasavamad meetodid toetavad ka õppijate enesetõhusust ja huvi aine vastu, seetõttu on õppejõu sekkumisel ja õppemeetodite valikul positiivne mõju täiskasvanu õpimotivatsioonile.

Magistriuurimuse käigus õppisin oma õpilasi paremini tundma ning arvestama nende soove ja vajadusi. Oli ka asju, mida ei olnud uuringu raames võimalik testiga mõõta, näiteks õppijate kehakeel, hääletoon ja üldine hoiak – need olid minu kogemuse põhjal ääretult positiivsed. Seda iseloomustas ka katsegrupi viimane õppekohtumine, kus õppijad aplodeerisid, tõid kingitusi ega kiirustanud tunnist lahkuma.

“Õpimotivatsiooni toetamisel on oluline paindlik õppekorraldus, õppejõu pädevus ja õpikeskkond.”

Julgustan kõiki sotsiaalvaldkonna koolitajaid uurima täiskasvanud õppijate õpimotivatsiooni ja sellest lähtudes planeerima kaasavamaid ning praktilisemaid õppemeetodeid. Tegemist on õppijatega, kellel on rikkalikud elukogemused ja seda tuleb õppetöös oskuslikult ära kasutada.
 

Kutsun üles kõiki huvilisi ennast sotsiaalvaldkonnas täiendama, olgu see hooldustöötaja õppekaval tudeerimine või hoopis midagi muud. Sotsiaalvaldkond vajab särasilmseid ja tegusaid inimesi ning õppimine täiskasvanuna on rikastav ja vahva!

Read more at OÜ WonderTeam

Organisatsioonides on hakatud üha enam meeskonnatööd hindama ja arendama. Kiirest taustauuringust selgub, et iga valdkonna töökuulutustes esinevad sellised märksõnad nagu „toetav meeskond“, „kolleegide tugi“, „meeskonna ühisüritused“, „kaasav töökultuur“ ja „tunnustamine heade meeskonnatulemuste eest“. Hea meeskond ja toetavad kolleegid on justkui tööandja väärtuspakkumine, et leida motiveeritud ja häid töötajaid. Ühes tööpakkumises paistis eredalt silma lause „Meil on hands-down kõige imelisemad töökaaslased & tiim“. Kas see ei tekita uudishimu ja soovi sellele ametikohale kandideerida?

Milles seisneb hea meeskonnatöö?

Meeskonnatöö peamised elemendid on selged eesmärgid, jagatud pühendumus, meeskonna identiteet, meeskonnaliikmete vastastikune sõltuvus, rolliselgus ja integreeritud tööpraktika (Reeves jt 2011). Meeskonnatöö on iga organisatsiooni tugisammas, see annab tunde, et me ei ole üksi. Meie ümber on toetavad kolleegid, teame oma ülesandeid ja eesmärki meeskonnas ning vastastikku osatakse abi pakkuda ja seda vastu võtta.

“Hea meeskond ja toetavad kolleegid on justkui tööandja väärtuspakkumine, et leida motiveeritud ja häid töötajaid.”

Kuidas aga ikkagi ära tunda, kas meil on hea meeskond ja tõhus meeskonnatöö? Suurepärase meeskonna tunnused on järgmised (Heap 1996):
 

• selge ja pikaajaline visioon, milles kõik on ühiselt kokku leppinud;
• selged sammud ja tegevus visiooni saavutamiseks;
• suurepärane sisekommunikatsioon, kõik saavad oma osa anda ja kõiki kuulatakse;
• meeskonnaliikmed jagavad üksteisele täpset ja kasulikku tagasisidet;
• positiivsed ja tõhusad meeskonna kohtumised ning koosolekud.

Olen töötanud meeskonnajuhina ja praegu olen meeskonnatöö koolitaja. Nõustun kõigi nimetatud tunnustega. Samu asju on välja toonud ka meeskonnatöö koolitustel osalejad. Eriti tähtsaks on peetud ühiseid eesmärke, tagasiside andmist, ärakuulamist ning tõhusaid koosolekuid.

Meeskonnatöö tähtsus sotsiaal- ja hoolekandevaldkonnas

Meeskonnatööd on viimastel aastatel üha sagedamini uurinud ka üliõpilased. Meeskonnatöö rolli rehabilitatsioonis käsitles Janne-Riin Kuusk (2015), kelle uuringust selgus, et meeskonnatööd peetakse üldiselt väga oluliseks. Kolmveerand vastajatest leidsid, et nad on orienteeritud meeskonnas ühisele eesmärgile ja üle poolte vastajatest tõid välja, et iga meeskonnaliige aitab kaasa ka eesmärgi saavutamisele.

“Eriti tähtsaks on peetud ühiseid eesmärke, tagasiside andmist, ärakuulamist ning tõhusaid koosolekuid.”

Väga oluline on ka meeskonnaliikmete omavaheline usaldus. See tagab, et kõik töötavad efektiivselt, jagavad vastastikku olulist tagasisidet ja töö vastab oodatud tulemustele. Usaldust ja selle seost meeskonna tulemuslikkusega on uurinud Margit Meikup (2021) oma magistritöös. Tulemustest ilmnes, et meeskonnaliikmed pidasid kõige olulisemaks meeskonna tulemuslikkust näitavaks teguriks koostööd, abi küsimist, omavahelist suhtlemist ja vastastikust usaldust.

Meeskonnatöö koolitused kui töörahulolu suurendamise tööriist

AS Hoolekandeteenused korraldab regulaarselt töötajate rahulolu-uuringut, mille eesmärk on koguda tagasisidet ning ettepanekuid tööprotsessi ja töökultuuri parendamiseks. Viimases uuringus tõi suur osa töötajaid välja, et toetav meeskond ja tõhus meeskonnatöö on üks olulisemaid töörahulolu komponente, mistõttu otsustasime hakata ettevõttes meeskonnatöö sisekoolitusi korraldama.

“Koolitus töötatakse välja meeskonnaliikmete vajadusest ja olulistest teemadest lähtuvalt.”

Meeskonnatöö koolituse vajaduse peab juht või töötajad ise ära tundma, vastu tahtmist ei ole võimalik tõhusat koolitust korraldada ega ka häid tulemusi oodata. Pakume oma ettevõttes meeskonnakoolitusi vajaduse ja soovi alusel. See tähendab, et koolitus töötatakse välja meeskonnaliikmete vajadusest ja olulistest teemadest lähtuvalt. Koolitused on praktilised, võimaldavad ühiselt meeskonnana mõelda eesmärkidele ja visioonile, üksteist rohkem tundma õppida ja nõnda meeskonnas usaldust suurendada.

Meeskonnatöös on palju komponente, kuid kõige kriitilisemate arendamist vajavate oskustena on esile tulnud kokkulepetest kinnipidamine, tagasiside ja tunnustamine, rollijaotus ning ühised eesmärgid. Kokkulepete olulisust on käsitlenud oma bakalaureusetöös ka Malle Umbsar (2024), kelle uuringust selgus, et lisaks isikuomadustele ja töökeskkonnale toetavad meeskonnatööd ka kokkulepped, mille all peetakse silmas ühist eesmärki ja kokkulepitud tegevust meeskonnas.

Tagasiside ettevõtte meeskonnakoolitustele on nii töötajatelt kui ka juhtidelt olnud ääretult positiivne. Tuuakse välja, et paraneb üksteisemõistmine, igaüks pingutab rohkem, suureneb usaldus, märgatakse kaaslaste tugevaid külgi ja tunnustatakse vastastikku.

Mida saab juht teha meeskonnatunde tugevdamiseks?

Tuginedes nii meeskonnatöö teooriale kui ka praktilisele kümne aasta pikkusele meeskonnatöö koolitaja kogemusele, saan anda mõned näpunäited, kuidas meeskonnatunnet suurendada.

“Koosolekud peaksid olema produktiivsed, kaasavad ja keskenduma kõigi oluliste küsimuste lahendamisele.”

Juhti abistavad kindlasti regulaarsed silmast silma vestlused töötajatega, mis ei pea olema ilmtingimata pikad, kuid peaksid hoidma tähelepanu keskmes töötaja enesearengu, vajadused ja tagasiside tööle.

Meeskonnajuht saab omalt poolt palju ära teha, et koostööd tõhustada. Näiteks koosolekute alguses lühike sissejuhatav küsimus hetkeemotsiooni kohta, mis annab töötajatele tunde, et neid on kuulatud. Koosolekud peaksid olema produktiivsed, kaasavad ja keskenduma kõigi oluliste küsimuste lahendamisele. Meeskonnatunde tekitamisele aitavad oluliselt kaasa ka ühisüritused: teatrikülastused, matkad, sünnipäevade tähistamine.

Parim võimalus meeskonnatunde suurendamiseks on loomulikult meeskonnatöö koolitus, mida teeb inimene, kes pole meeskonnaga iga päev seotud. Hea meeskonnatöö koolitus ehitatakse üles konkreetse meeskonna vajaduste, arenguetapi ning meeskonnaliikmete tagasisidest lähtudes. Meeskonnad, keda olen käinud koolitamas, on olnud väga positiivselt meelestatud ja tänu koolitustele on koostöö muutunud tõhusamaks ning ka omavahelised suhted ja usaldus paranenud.

Julgustan juhte proovima erinevaid meeskonnatunde suurendamise ja koostöö tõhustamise võimalusi. Ka meeskonnaliikmed võiks julgelt anda juhtidele märku, kui tiimitööle peaks rohkem tähelepanu pöörama.

Read more at OÜ WonderTeam

Kui lähed stressi – mis muutub? Hingamine. Kui saad vihaseks – mis muutub? Hingamine. Me kogeme iga emotsiooni koos hingamise muutusega. Kui õpid oma hingamist ohjama ja juhtima, suudad ohjata iga olukorda oma elus.

Iga kord, kui langetame valiku, olgu see „suur“ valik nagu abiellumine või „väike“ nagu vaidlus sõbraga, juhivad meid väärtused – olgu kõrged või madalad. Kui need valikud on meie jaoks edukad, on meie väärtused tegudega kooskõlas. Aga kui asjad ei laabu, tasub uuesti üle vaadata, mis oli otsuse ajendiks. 

Harjutused

Filtreeri välja AOK-d (arvamused, ootused ja kohustused), siis näed maailma läbi teistsuguse pilgu. Kui sa ei ole üksi, ümbritse end inimestega, kes sobivad sinu väärtustega hästi kokku. See aitab leida kogukonda, mis peegeldab seda, kes tahad olla. Nii õnn kui depressioon levivad sotsiaalsetes ringides edasi – kui su sõber, kes elab sinu lähedal, muutub õnnelikumaks, kasvab 25% jagu võimalus, et ka sina oled õnnelik. 

Kui sa ei ole kindel, kuhu teised sinu väärtuste suhtes paigutuvad, esita endale küsimus: kui veedan aega selle inimese või grupiga, kas ma tunnen, et liigun lähemale või kaugemale sellest, kes ma tahan olla? 

Harjutus, kaaslase audit: Koosta nädala jooksul nimekiri inimestest, kellega veedad kõige rohkem aega. Loetle iga inimese puhul üles väärtused, mida jagate. Kas pühendad kõige rohkem aega inimestele, kes lähevad sinu väärtustega kõige paremini kokku?

Negatiivsus tuleb sageli seestpoolt. Meil on kolm peamist emotsionaalset vajadust (rahu, armastus ja mõistmine). Negatiivsus vestluses, emotsioonides ja tegudes lähtub sageli sellest, kui üks neist kolmest vajadusest on ohus: hirm, et juhtub midagi halba, hirm, et meid ei armastata või hirm et meist ei peeta lugu. Nendest hirmudest saavad alguses ülekoormatus, ebaturvalisus, haiget saamine, konkureerimine, puuduse kannatamise tunne. Omakorda paiskuvad need tunded meist välja kurmise, võrdlemise, kriitika ja teiste negatiivsete harjumustena ( nt internetitrollid). 

Halbu asju juhtub meie kõigiga, me kõik oleme oma elus mingil hetkel ohvrid (eelarvamus või liiklusraev) aga kui võtame ohvriks olemise mentaliteedi omaks, on suurem tõenäosus, et tekib õigustatuse tunne ja siis käitume me isekalt. 

Me saame enamiku eluks vajalikust (rahu, armastus ja mõistmine) inimestest meie ümber. Meie aju kohandub automaatselt nii harmoonia kui lahkarvamustega. Püüame teistele meeldida ja tegelikult püüame ka olla teistega ühel arvamusel ja sellest tulenevalt muudame oma reaktsioone ja tajusid – isegi kui rühm eksib. 

Iseloomuomadused

Negatiivsus on iseloomujoon, mitte identiteet, inimese tõeline loomus võib olla pilvede taga, nagu päike. Kui keegi teeb sulle haiget, siis seetõttu, et ta on ise haiget saanud. Tema valu ajab üle ääre ja ta vajab abi. Dalai-Laama „Kui suudad, aita teisi; kui sa ei suuda seda teha, siis vähemalt ära kahjusta.“

Meie kadedus või kannatamatus või kahtlustus kellegi teise suhtes räägib üht-teist meie enda kohta. Negatiivsed kahtlustused peegeldavad meie enda ebakindlust ja saavad meile takistuseks. 

Vabadus ei tähenda öelda kõike, mida tahame, millal tahame ja kuidas tahame. Tõeline vabadus on mitte tunda vajadust neid asju öelda. 
 

Meid saadab elus 4 peamist motivatsiooni:
1) hirm
2) iha
3) kohusetunne
4) armastus.
 

Me langetame otsuseid näiteks seetõttu, et kardame kaotada töökoha, tahame võita sõprade imetlust, loodame täita vanemate ootusi või tahame aidata teistel elada paremat elu. 

Read more at OÜ WonderTeam