Hingamise ohjeldamine
Kui lähed stressi – mis muutub? Hingamine. Kui saad vihaseks – mis muutub? Hingamine. Me kogeme iga emotsiooni koos hingamise muutusega. Kui õpid oma hingamist ohjama ja juhtima, suudad ohjata iga olukorda oma elus.
Iga kord, kui langetame valiku, olgu see „suur“ valik nagu abiellumine või „väike“ nagu vaidlus sõbraga, juhivad meid väärtused – olgu kõrged või madalad. Kui need valikud on meie jaoks edukad, on meie väärtused tegudega kooskõlas. Aga kui asjad ei laabu, tasub uuesti üle vaadata, mis oli otsuse ajendiks.
Harjutused
Filtreeri välja AOK-d (arvamused, ootused ja kohustused), siis näed maailma läbi teistsuguse pilgu. Kui sa ei ole üksi, ümbritse end inimestega, kes sobivad sinu väärtustega hästi kokku. See aitab leida kogukonda, mis peegeldab seda, kes tahad olla. Nii õnn kui depressioon levivad sotsiaalsetes ringides edasi – kui su sõber, kes elab sinu lähedal, muutub õnnelikumaks, kasvab 25% jagu võimalus, et ka sina oled õnnelik.
Kui sa ei ole kindel, kuhu teised sinu väärtuste suhtes paigutuvad, esita endale küsimus: kui veedan aega selle inimese või grupiga, kas ma tunnen, et liigun lähemale või kaugemale sellest, kes ma tahan olla?
Harjutus, kaaslase audit: Koosta nädala jooksul nimekiri inimestest, kellega veedad kõige rohkem aega. Loetle iga inimese puhul üles väärtused, mida jagate. Kas pühendad kõige rohkem aega inimestele, kes lähevad sinu väärtustega kõige paremini kokku?
Negatiivsus tuleb sageli seestpoolt. Meil on kolm peamist emotsionaalset vajadust (rahu, armastus ja mõistmine). Negatiivsus vestluses, emotsioonides ja tegudes lähtub sageli sellest, kui üks neist kolmest vajadusest on ohus: hirm, et juhtub midagi halba, hirm, et meid ei armastata või hirm et meist ei peeta lugu. Nendest hirmudest saavad alguses ülekoormatus, ebaturvalisus, haiget saamine, konkureerimine, puuduse kannatamise tunne. Omakorda paiskuvad need tunded meist välja kurmise, võrdlemise, kriitika ja teiste negatiivsete harjumustena ( nt internetitrollid).
Halbu asju juhtub meie kõigiga, me kõik oleme oma elus mingil hetkel ohvrid (eelarvamus või liiklusraev) aga kui võtame ohvriks olemise mentaliteedi omaks, on suurem tõenäosus, et tekib õigustatuse tunne ja siis käitume me isekalt.
Me saame enamiku eluks vajalikust (rahu, armastus ja mõistmine) inimestest meie ümber. Meie aju kohandub automaatselt nii harmoonia kui lahkarvamustega. Püüame teistele meeldida ja tegelikult püüame ka olla teistega ühel arvamusel ja sellest tulenevalt muudame oma reaktsioone ja tajusid – isegi kui rühm eksib.
Iseloomuomadused
Negatiivsus on iseloomujoon, mitte identiteet, inimese tõeline loomus võib olla pilvede taga, nagu päike. Kui keegi teeb sulle haiget, siis seetõttu, et ta on ise haiget saanud. Tema valu ajab üle ääre ja ta vajab abi. Dalai-Laama „Kui suudad, aita teisi; kui sa ei suuda seda teha, siis vähemalt ära kahjusta.“
Meie kadedus või kannatamatus või kahtlustus kellegi teise suhtes räägib üht-teist meie enda kohta. Negatiivsed kahtlustused peegeldavad meie enda ebakindlust ja saavad meile takistuseks.
Vabadus ei tähenda öelda kõike, mida tahame, millal tahame ja kuidas tahame. Tõeline vabadus on mitte tunda vajadust neid asju öelda.
Meid saadab elus 4 peamist motivatsiooni:
1) hirm
2) iha
3) kohusetunne
4) armastus.
Me langetame otsuseid näiteks seetõttu, et kardame kaotada töökoha, tahame võita sõprade imetlust, loodame täita vanemate ootusi või tahame aidata teistel elada paremat elu.
